Ettevalmistus

 

Ettevalmistuse jagame kahte valdkonda - kehaline ettevalmistus ja vaimne ettevalmistus

Kehaline vÔimekus
 
Inimene peab kĂ”rgmĂ€estikus liikudes valmis olema, et tema hapnikutarbimise vĂ”ime langeb. Leedsi Ülikooli uurimistöö 1998 aasta Cho Oyu (8201m) ekspeditsioonil nĂ€itasid, et meile olulisel kĂ”rgusel 7140m oli hapnikutarbimise vĂ”ime (VO2max) 18,65 ml/kg/min, alpinistidel kellel  merepinnal oli VO2max 67-64 ml/min/kg. OmapĂ€raks on, et hapnikutarbimise vĂ”ime merepinnal ei olnud testgrupis mÀÀravaks tippu jĂ”udmisel. Ehk tippu jĂ”udsid nii madalama kui ka kĂ”rgema VO2max nĂ€itajaga sportlased. Seda pĂ”hjendatakse asjaoluga, et merepinnal suure hapniku tarbimise vĂ”imega inimesed kaotavad rohkem oma hapnikutarbimise vĂ”imest.
 
Asjata ei öelda, et kÔrgus on suur vÔrdsustaja.
 
Oluline seos aga leiti hapnikutarbimise vĂ”ime ning liikumiskiiruse vahel. Mida kĂ”rgem hapnikutarbimise vĂ”ime seda suurem liikumise kiirus. Ehk seelĂ€bi on vĂ”imalik vĂ€hendada ohtlikes tsoonides viibimise aega. Alpinist saab jĂ€rjepanu ronida ja ei pea sagedasi puhkepeatusi tegema. Seega toodab ta rohkem sooja ning on vĂ€hemtĂ”enĂ€oline, et ta kannatab kĂŒlmakahjustusi. Meile on oluline olla vĂ€ga heas fĂŒĂŒsilises vormis.
 

Jooksmine

 

Maastikujooks on alpinistile ĂŒldise kehalise vĂ”imekuse tĂ”stmiseks kĂ”ige tĂ”husam treenimise viis. Treeningu minimaalseks pikkuseks on 60 minutit, soovitav on treenida maastikul, millel on piisavalt tĂ”use. Jooks on universaalne treenimisviis, millega saab tegeleda ka talvel - siis harjub organism kĂŒlma Ă”hu ning raskema riietusega. PĂ”hilisteks treeningkohtadeks on NĂ”mme ja Pirita terviserajad


MÀkketÔusud

 

MĂ€gironimise spetsiifilise treeninguna kasutame mĂ€kketĂ”use kuni 30 kg seljakottidega. MĂ€kketĂ”usuks sobilik nĂ”lv on liivane nt NĂ”mmel "Vanaka" nĂ”lv, kuna liiv annab sarnase tagasivajuva tunde nagu lumes kĂ€imine. MĂ€kketĂ”usude variatsioonina kasutame ka treeninguid soos. Sootreening omab vĂ€ga sarnast lihaskoormust paksus lumes liikumisele 

 

JalgrattasÔit

 

JalgrattasĂ”it on hea kestvustreening ning Ă”petab kannatama pikemaajalist koormust. Jalgrattatreeningu pikkus on vĂ€hemalt 2 tundi. Talvel ka spinning.

 

Ujumine

 

Ujumine on mĂ€gironija treeningkavas kuna avaldab mĂ”ju hingamissĂŒsteemile, Ă”petab ĂŒhtlase rĂŒtmiga hapniku omastama ning töötab lihasgruppidega, mis muidu vĂ”ivad tĂ€helepanu keskmest vĂ€lja jÀÀda.

 


Vaimne ettevalmistus

 

Alpinismis kehtib tĂ”de - keha ei lĂ€he sinna kuhu vaim veel valmis pole.

 

Ühiselt visualiseerime tĂ”usuteed. Arutame lĂ€bi laagripaigad, tĂ”usugraafikud, grupivarustuse jagunemise, igaĂŒhe vastutuse grupis.

 

Peame tegutsema ĂŒhtse meeskonnana, et saavutada maksimaalset tulemust. Vajalik on tunda ĂŒksteise iseĂ€rasusi, soove ja eelistusi. Seda aitavad saavutada ĂŒhistreeningud, koolitused ning matkad. 

 

IgaĂŒks eraldi peab enese jaoks lĂ€bi mĂ”tlema enda riski piirid, mĂ”testama oma panuse ekspeditsiooni toimumisse. Meelelahutuseks vabal ajal vĂ”tame kaasa raamatuid, muusikat ning erinevaid lauamĂ€nge. 

 

  

Võidumängud