Kõrguses viibimisest

 

RõhudKõrgmäestiku ekspeditsioonil satub mägironija organism suurendatud füüsilise ja vaimse stressi olukorda. Kõrguse tõustes väheneb baromeetriline rõhk ehk õhutihedus. Umbes 5700 meetri kõrgusel on baromeetriline rõhk ainult pool merepinnal valitsevast. See tähendab, et iga sissehingatava õhusõõmuga saab mägironija kätte vähem hapnikku. Kiireneb hingamine ja tõuseb pulsisagedus. Et kasutada ära kogu kopsudesse jõudev hapnik hakkab organism tootma intensiivselt punaseid vereliblesid, mida kasutatakse hapniku transpordiks lihastesse. Teisisõnu tõuseb hemoglobiinitase, aga hemoglobiini taseme tõusuks on vajalik piisav raua sisaldus organismis. Hingamise sageduse kiirenemisega seoses suureneb ka vedelikukaotus välja hingatava õhu kaudu. Energiakulu tõuseb kuni 6000 kcal'ni päevas. Piiratud hapnikutarbimise tingimustes on soovitav süüa vähem rasvast, kuna rasva põletamiseks kulub rohkem hapnikku ja rohkem süsivesikuid. Samas ei tohi unustada ka valke, mille omastamine väldib lihaste taandarengut.
 

 
Mägihaigus (AMS - Acute Mountain Sickness)
 
Tavaline mägihaigus on aklimatiseerumata organismi vastureaktsioon kõrgusest tingitud keskkonnamuutustele. Liikudes suuremale kõrgusele aklimatiseerub keha vähenevale hapniku kogusele -  tekib hüpoksia (hypoxia). Protsess algab umbes 2500 meetri kõrguselt, aklimatiseerumine nõuab aega ning liigkiire tõusupuhul kõrgemale tekivad vastunäidustused. Tavaliselt ei ole soovitav võtta päevas korraga rohkem kõrgust kui 700-800 meetrit. Seejärel enne edasiliikumist tuleks uuel kõrgustasemel ööbida. Sümptomiteks on tavaliselt peavalu, ägeda pohmeluse laadne enestunne, kerge ajuturse, söögiisu puudus, oksendamine, väsimus ja nõrkus, hingeldamine, magamisraskused. Ei ole eluohtlik. Möödub tavaliselt, kui jääda samale kõrgusele, ei nõua ilmtingimata laskumist madalamale.
 

 
Kõrgusest tulenev ajuturse (HACE - High Altitude Cerebral Edema)
 
Edasiarenenud mägihaigus. Tekib kui mägihaiguse sümptomitele ei pöörata tähelepanu ja jätkatakse tõusu. Koevedeliku kogunemise tõttu ajju tekib ajuturse. Suureneb aju rõhumine koljule, ägenevad peavalud. Klassikaliseks tundemärgiks mõtlemisvõime hägustumine. Käitumine muutub, kaob orientatsioonivõime ja koordinatsioon (ataxia) - inimene oleks justkui joobes. Lõpeb surmaga, ainsaks ravimisiisiks on kohene laskumine madalamale.
 

 
Kõrgusest tulenev kopsuturse (HAPE - High Altitude Plumonary Edema)
 
Mägihaiguse teine eriti ohtlik edasiarenenud vorm. Kopsu koguneb vedelik, mis takistab kogu kopsu pinna kasutamist hapniku omastamiseks. Sümptomiteks on suur väsimus, hingamispeetus, kiire pinnapealne hingamine, köha - sageli koos rögaga, huuled ja sõrmeotsad võivad muutuda sinakaks või halliks, rinnus pitsitamine, pea käib ringi. Haigus tekib tavaliselt teisel-kolmandal ööl pärast kiiret kõrguse juurde võtmist. Juhul kui viivitamatu lisahapniku juurdeandmise võimalus organismile puudub lõpeb haigus surmaga. Ainukeseks ravimeetodiks on kiire laskumine madalamale. Kopsuturse tekkimine võib viia sageli ka ajuturseni.

 

 

Kodumasinad