Veri on pahaendeline mäetipu nimi. Võib olla sellepärast ei läinud kõik nii nagu planeeritud. Kindlalt tahtsime teha nii 3A kui ka 3B marsruudi. Ãœhe lõunast, teine otse. Selleks lõime mäejalamile, eemale alpilaagrist baaslaagri. Kuid häda! Vihm-vihm-vihm, 6 päeva järjest sadu. Vahelduva hooga. Mäetipud muutusid lumest valgeks. Mis all vesi, on kõrgemal lumi. Vahel tundus, et nüüd juba lubab, kuid siis algas jälle sadu. See muidugi ei seganud meid vaatamast Kutaisi judo koondise treeninguid 1992 aasta olümpiavõitja  David Khakhaleichvili käe all. Tundsime kord jälle uhkust, kui meenutati hea sõnaga Saksa, Pertelsoni, Budõlinit. Aga meie oleme ju alpinistid, teist tõugu.

 

Äratus 3:29. Selge, soe öö. Riidesse ja vesi keema. Välja 4.43 - liiga aeglased oleme. Samas pole ka kiiret väga. Marsruudi algosa on binokliga selgeks vaadatud, nii lähmegi kuni lõunaharjale. Eks sealt ole näha kuidas edasi. Liustikest pole midagi järel, väiksed vaod ainult. Marsruut on käimata - lahtisi kive on väga, väga palju. Kuidas see mägi üldse koos seisab? ......''